WRC ajalugu: 1977 - Lancia ja Stratos alustasid rallimaailma uut ajastut

1977. aasta autoralli maailmameistrivõistluste hooaeg kujunes üheks olulisemaks etapiks kogu WRC ajaloo kujunemisel. Kui sarja esimestel aastatel keskenduti peamiselt tootjate omavahelisele võitlusele, siis 1977 tõi rallimaailma uue mõõtme – esmakordselt anti välja sõitjate individuaalne FIA rallikarikas. Kuigi ametlik sõitjate maailmameistritiitel sündis alles 1979. aastal, peetakse just 1977. aastat tänapäevase sõitjate MM-arvestuse alguseks.

Loe ka: Ajalugu: 1973-1976 - tootjate ajastu ja rallimaailma vundamendi rajamine

Hooaeg koosnes kümnest etapist ning kalender pakkus väga erinevaid väljakutseid. Võisteldi Monte Carlo jäistel mägiteedel, Portugali tolmustel kruusateedel, Soome ülikiiretel metsaradadel ning Aafrika legendaarsetel vastupidavusrallidel. Just see mitmekesisus tegi 1970-ndate WRC-st sarja, kus edu saavutamiseks ei piisanud ainult kiirusest – sama tähtsad olid töökindlus, vastupidavus ja strateegia.

1977. aasta suurimaks staariks tõusis Lancia ja nende legendaarne Lancia Stratos HF. Stratos oli midagi täiesti erinevat võrreldes paljude tolle aja ralliautodega. Kui konkurendid kasutasid sageli tavaautodel põhinevaid masinaid, siis Stratos ehitati praktiliselt ainult ralliks. Selle agressiivne disain, lühike teljevahe ja Ferrari V6 mootor muutsid auto erakordselt kiireks eriti tehnilistel ja kurvilistel rallidel.

Lancia domineeris hooaja jooksul tugevalt ning kindlustas endale järjekordse tootjate maailmameistritiitli. Suur roll selles oli itaallasel Sandro Munari, kes võitis hooaja jooksul mitu olulist rallit ning krooniti FIA rallikarika võitjaks. Munari nimi on tänaseni tihedalt seotud Stratos’e edulooga ning paljud peavad teda üheks 1970ndate suurimaks rallisõitjaks.

Tugevat konkurentsi pakkus ka Björn Waldegård, kes näitas suurepärast kiirust erinevatel rallidel ning suutis mitmel etapil Lancia sõitjatele tõsist survet avaldada. Samuti kuulusid hooaja tugevamate tootjate hulka Ford ja Fiat, kuid hooaja kokkuvõttes jäi neil puudu vajalikust stabiilsusest.

1977. aasta rallid olid sageli tõelised ellujäämiskatsed. Eriti karm oli traditsiooniliselt Safari Rally, kus finišisse jõudmine oli juba omaette saavutus. Tol ajal ei olnud ralliautod kaugeltki nii töökindlad kui tänapäeval ning tehnilised probleemid mängisid väga suurt rolli.

1977. aasta hooaja etapid ja võitjad

• Monte Carlo Rally – võitja Sandro Munari
• Swedish Rally – võitja Per Eklund
• Rally Portugal – võitja Bernard Darniche
• Safari Rally – võitja Shekhar Mehta
• Rallye du Maroc – võitja Jean-Pierre Nicolas
• Acropolis Rally – võitja Walter Röhrl
• 1000 Lakes Rally – võitja Markku Alén
• Rallye Sanremo – võitja Bernard Darniche
• Tour de Corse – võitja Bernard Darniche
• RAC Rally – võitja Hannu Mikkola

1977. aasta hooaeg näitas hästi, kui erinevad rallid WRC kalendris olid. Ühel etapil tuli võidelda lume ja jääga Alpides, järgmisel aga kõrvetava kuumuse ja kiviste kruusateedega Aafrikas. Just selline kombinatsioon tegi maailmameistrivõistlused tootjate ja sõitjate jaoks äärmiselt keeruliseks väljakutseks.

Tagantjärele vaadates oli 1977. aasta midagi enamat kui lihtsalt üks WRC hooaeg. See oli aasta, mil rallimaailm hakkas liikuma modernse ajastu poole. Sõitjate individuaalne arvestus, tehniliselt ekstreemsemad autod ja kasvav rahvusvaheline tähelepanu panid aluse järgmiste kümnendite legendaarsetele heitlustele.

Uudise foto: Sandro Munari 1975. aastal, EQUIPE MOTOR - (in Italian) (October 14-21, 1975). Autosprint (42): 52.